В прибрежном колхозе

Seda paati pole tehtud linnulust, Kaared ise painutasin tammepuust. Ei ma pannud pilliroogu mastideks ega puunapõllekesi Purjedeks. Tugev mootor tuksumb nagu süda tal, Lained temal mürisevad tävi all ja ta endas kannab Kolme kanget meest, kes on läbi käinud mitme Mereveest. Kõige nooremal on ülevallaramm, Vanem võrke laskma teistest osavam. Kolmas aga väga palju laule teab, Kalad teda kuuldes merest tõstvad pea. Igal mehel noorik randa maha jäi, Igaühel kallis paadi vastas käib, Aga harva näen ma oma päiksekiirt, Tema on ju tähtiskarja brigaadir. Küll ta kaunis on, kuid kibe nagu soon, Ütleb sina merest kehva kala tood. Rohkem kasu toovad minu kirjakuud, Kui sul lahjad tursad, lestad, Kõversuud. Oota, oota tulgu kagutuuleid vaid, Näha toon sul iludusi angerjaid. Sihvakad ja sirged saavakuubedes tulevad ja Kummarduvad sinu ees. Oota, küll sa minu karja näha saad, Lõhelaiad laugud otsal säravad. Seljahuimed vikerkaarest värvitud, Küljed hõberahadega kirjatud. Seljahuimed vikerkaarest värvitud, Küljed hõberadega Kirjatud.