Арлекино

Üks vanker veereb päevad seistes koos. Vaid luitund puldan tuulivarjab siin. Direktor ränd teatris on Buo Ning nukkadeks Melii ja Arlekiin. Arlekiin nii kaval, naljatilk sa laval, Veetrik oled olnud kogu elu sa. Näitemäng on tubli, saalis rõkkab publik. Kõik nad sinu mure üle naeravad. Arlekino, Arlekino! Südant sul ei ole sees ning su puisel Palgel teise Ühtki kriipsu rõõm ei tee. Veel mõni hetk ja kergejalgne lend Kulissi ette toob printsess Melii ning vaikselt Parksi nurka peida vend. Printsessist sisse võetud Arlekiin. Arlekiini silmis nukralt just kui iimsit pilk puole Pöördub igal õhtul siis. Anub endal südant, palub tõelis südant, Millega ta armastada võiks Melii. Arlekino, Arlekino! Südant sul ei ole sees ning su puisel Palgel teise Ühtki kriipsu rõõm ei tee. Ta palvest härdaks muutus kord Buo ja väikse Peetri Peidust välja tõi. Nii puine rind sai südame, et too printsessi kuumalt Armastada võiks. Arlekiin siis rõõmu nautis täiel sõõmul, Tundis rõõmu süda õõgus päeva löö. Kuni ühel õhtul lava peal see juhtus. Kireleegis süttis nukk ja põles, Süges. Arlekino, Arlekino! Arm nii suur, mis tõi sul taan ning su Viisest rollis arm. Publik seegi kord ei Saand. Üks vanker veereb päevad seistes Koos. Buoga jäänud veel printsess Melii. Vaid peoteist tuhka nutab nüüd Buo. Oo vaene, vaene puunukk Arlekiin. Arlekino, Arlekino! Arm nii suur, mis tõi sul taan ning su Viisest rollis arm. Publik Seegi kord Ei saand. Arlekino, Arlekino! Multi seks ind vaid Suaar.