На Возке Сена

Vilksab mööda kadakaid, sekkab männitutte. Piitsa otsaga ma vean hangedele jutte. Väitseid pidi tagant oon ruuna vastu seina, Hakkan küünist laduma mullu suvist heina. Ai-ai ai-ai ai, ai-ai ai-ai ai-ai Ja hakkan küünist laduma mullu suvist Heina. Lõpuks sutkun keskele suure hangu täie. Karjanaiste abiga tõmban kinni köie. Pehmes heinas külin, all kõik õsu vajub, Sahisedes kammivad külgi lepad, Pajud. La-la La-la la-la-laa, la-la la-la-laa, La-la la-la-laa ja sahisedes kammivad külgi lepad, Pajud. Aga äkki põtsatab jalas vastu kändu. Tisu kaldub vägisi võsa poole längu. Rapsti olen heintelt maas, sikutan ja kaarun. Regi raskelt tarudes võsast välja vaarun. Oi-oi Oi-oi oi-oi oi-oi oi-oi Oi ja regi raskelt tarudes võsast välja Vaarun. Vilksab mööda kadakaid, sekkab männitutte. Piitsa otsaga ma vean hangedele jutte. Nahk on soe, kuid mis seal hoiu, löön veel Holmad valla. Sõidan uhke särgiga lauda luugi alla. Nä-nä nä-nä, Nä-nä nä, nä-nä nä-nä nä-nä Nä ja sõidan uhke särgiga lauda luugi alla. Trrr.