Дон Паскуале: Дуэт Малатесты и Дона Паскуале "Cheti, cheti immantinente"

Siia aina üsna kaasa, siia aina üsna Kaasa, oma teemantvõtkem kaasa. Põnisvõrgud valmis saatkem, põnisvõrgud valmis Saatkem, siis me saagi kätte saame. Siis see paar mõksu läinud mu võrkud kingad kinni Jäänud. Ei me kaota aega siis ja kohtumajja viime neid. Siis see paar mõksu läinud mu võrkud kingad kinni Jäänud. Ilma et me kaotaks aega kohtumajja viime Neid. Ei me kaota aega siis ja kohtumajja viime Neid. Ei me kaota aega siis ja kohtumajja viime Neid. Ei, ei, ei, see nii ei lähe. Tarvis siiski mõelda vähe, sest ta on ju mulle Õde. Kas on meile tõesti vaja sellest koostööd terve maja Teada saab, see naeraks meid. Täpsem plaan meelde võttes võidu meile kindlustaks. Õigem mõte oleks see, et ajas viibiks vaid me Kaks. Pöösastesse peitu poeme ja siis sealt nad Kätte saame. Hirmus on kohe lähme ardame, Too kohe Valdurit. Kuni nad on vande andnud, ei jää enam petta Teid. Kuni nad on vande andnud, Ei jää enam petta teid. Ei see plaan ei meeldi mul, ei see plaan Ei meeldi mul. On siis tõesti ta nii hull? Kes nii alakõtleet täite, karistus on liiga väike. Majast lahkuma peab ta. Delikaatselt asja võtke, märgem liiga ette tõtke. Järelmõtlema veel peame, aega mööda samme seame. Samme saatke. Mu järge saatke. Oi, et ta on majast välja läid jaia. See skandaal ja häbi meil. Kätte maksta. Kuri kätte maksme neil. Kätte maksta. Mõelgem hästi, risti rästi, Et kui piks löök neid tabaks kätte maks. Mõelgem hästi, risti rästi, et kui piks löök neid Tabaks kätte maks. Aga kuidas? Ah, ma leidsin. Sa võid öelda. Mõelge, mõelge, mõelge ruttu. Tasa, vargsi, risti, rästi, peitu poeme ja õigel Hetkel lillad tähned. Tasa, vargsi, risti, rästi nagu saldu piks löök. Bravo, bravo, bravo, bravo! Tore plaan see, meist meelt mul. Nagu pikke see neid tabab, kui pikkne. Bravo, bravo, bravo! Enda leeme. Oota nüüd, oota mu kallis kaasa, Kätte maks sulle läheneb taasa. Kui ta sind haarab risti ja rästi, Ei aita ka, et sust lahkuma pead. Ei enam avita siin ükski kavalus, et mõtlik naeratus Või mõned pisarad. Ei enam avita siin ükski kavalus, Et mõtlik naeratus või mõned pisarad. Küll ta siis korraga võrgust hüppeta, küll ta siis Korraga võrgust hüppeta. See on tarb, aremus, Hästi on kai, see tarb, aremus, on ta. Kätte maks haarab risti ja rästi, Ei aita ka, et sust lahkuma pead. Ei aita ka, et sust lahkuma pead. Ei aita ka, et sust lahkuma pead. Sa vana narri, köise ei aimagi, Et kuri kätte maks sind võtab. Aa oota, kui haarab ta sind maru tormina, Siis ise narrina lõksu sa lähed. Ei enam avita siin ükski kavalus, et mõtlik naeratus Või mõned ükski kavalus, et mõtlik naeratus Küll Siis korraga võrgust küll ta siis korraga võrgust Hüppeta. See tarb, aremus, hästi on kai, Aremus, on Kui ta sind haarab, haarab kui tormina, Siis ise narrina lõksu ta läheb. Siis ise narrina lõksu ta läheb. Siis ise narrina lõksu ta läheb. Risti ja risti. Risti ja risti. Kah keesi. Kah keesi. Risti rästi. Risti rästi. Põsa varju. Ja põsa varju. Peitu poeme. Peitu poeme. Oi oi mee. Ei enam avita Siin ükski kavalus, et mõtlik naeratus või mõned Pisarad. avita siin ükski kavalus, et mõtlik Naeratus mõned pisarad. Küll korraga võrgust hüppeta, küll siis korraga Võrgust hüppeta. See on tarb, aremus, Hästi Kui ta sind haarab, haarab kui tormina, Siis narrina lõksu ta läheb. Siis ise narrina lõksu ta läheb. Siis võrgu pihta lõksu sa lähed. Ha-ha. Ha-ha. Ha-ha-ha-ha. Lõksu sa lähed. Ho-hoo, Ho-ho. Lõksu sa lähed, lõksu Sa Lähed.