Берег бурь: Ария Петрова "Mu kodumaa, kaugele viis"

Mokoduma kaugel Evisi noste, kui Tsuhidu Alatikule Ja seda Kui sõitsela sõuna pos Laulavad laia Volga ma tuule. Oi steep, kuidas vastu sa Kihutad! Su teid mõda truikaga Sõites. Sa varja Härre tuumötmatu öitset Kevadkuude Sõites. Mulda Su rahvas on tulnud ja teid Taeva siravad liikivad Läijus. Oi ema, kui armsamad Armastan neid! Volga maa, Minu südamu ainus. Kuid sealgi, kui pilve varjab päikese, Kui hiil tolutab steppi rohu, nii on Hiiumaal ikka mokoduma Mustorjus ja hülekaotus. Ja kui suuren matkepid vähä Seal kuu Ollas hällis, et ma kukkaks Kese steppi Volga Kalda hällis ja et Sealgi muhlas pehas, emake Volga laulaks mu õha, Et ma kuuleks mokuma Laule, mokuma Viise ja laule. Kuid kui kunagi vabadus võitlejate tee steppi Rohus mu hauas puhkele, siis hobused Trampige, trampige, et harkaks minu Eest hülles, hülles, Harkaks hi hauas hauas.